Traballadór estranjeiru iha fatin ne'ebé lahatene kona-ba udan-manas... regras seguransa sei fó-hatene iha lian 18Foreigner
N네이트
·2026.08.16
13
Iha Korea Súl, kestaun kona-ba traballadór estranjeiru sira-nia seguransa iha tempu udan-manas boot sai tópiku importante ida ne'ebé agora dadaun ema barak ko'alia no hanesan tendénsia. Governu Súl-Koreanu, liuliu liuhusi ninia inisiativa atu foti desizaun sira ne'ebé presiza atu hasees an husi perigu udan-manas, rekuiñese katak traballadór estranjeiru sira, ne'ebé barakliu servisu iha fatin aberta no iha risku boot ba moras relasiona ho udan-manas, presiza atensaun espesiál. Hanesan ita hatene katak tempu udan-manas iha Korea bele to'o iha temperatura ne'ebé maka'as tebes, no dala ruma liu husi temperatura ne'ebé perigu tebes, tanba ne'e maka komunikasaun klaru kona-ba seguransa mak esensiál. Kampaña foun ida ne'e atu fó-hatene regra seguransa sira iha lian 18, ne'ebé hatudu esforsu boot atu proteje komunidade traballadór estranjeiru.
Inisiativa ida ne'e partikularmente importante ba traballadór estranjeiru sira ne'ebé hela no servisu iha Korea Súl. Komunikasaun ba regra seguransa iha lian sira ne'ebé sira komprende, ajuda sira atu prevene moras relasiona ho udan-manas no atu hatene oinsá atu halo kuandu sira hahú sente ladún di'ak. Traballadór estranjeiru sira barak servisu iha agrikultura, konstrusaun, no indústria seluk ne'ebé presiza servisu iha li'ur, fatin hirak ne'ebé beibeik hasoru udan-manas. Liuhusi fornese informasaun iha lian sira hanesan Tetum, Ingles, Xineza, Vietnamita, no seluk tan, governu garante katak informasaun importante kona-ba hidratasaun, tempu deskansa, no sintomas moras udan-manas to'o duni ba sira. Ida ne'e mós hatudu kompromisu Korea Súl nian atu kria ambiente seguru no saudável ba sidadaun hotu, inklui sira ne'ebé mai husi rai li'ur.
Ba traballadór estranjeiru sira iha Korea, importante tebes atu ativa ho informasaun kona-ba regra seguransa iha udan-manas. Asegura katak imi hemu bee barak, deskansa beibeik iha sasin-fatin, no evita servisu iha oras ne'ebé loron manas liu. Se imi sente isin-manas, ulun-moras, no ladún di'ak, buka kedas tulun médiku. Labele ta'uk atu husu ba imi-nia xefe ka kolega kona-ba informasaun adisionál ka oinsá atu asesu asisténsia. Governu no organizasaun sira halo esforsu atu tulun, entaun imi mós bele uza rekursu sira ne'ebé iha, hanesan liña telefónika ka aplikasaun ne'ebé fornese informasaun iha lian barak. Importante liu mak prioriza imi-nia saúde no seguransa ba tempu udan-manas ne'e.
본 글은 AI를 이용해 요약하였습니다.
Comment (0)