Insidente Eskola Baedžae Hatudu Diskriminasaun Rejionál iha KoreiaSociety
NNaver News
·2026.07.05
3
Insidente ne’ebé akontese iha Eskola Sekundária Baedžae iha Koreia da Súl dada ona atensaun boot kona-ba diskriminasaun rejionál ne’ebé nafatin akontese iha nasaun ne’e. Akontesimentu ne’e sai trend iha média sosiál no diskusaun públika hodi hatudu katak prejudísiu bazeia ba rejiaun orijen ema nian la’ós de’it akontese iha nível individiál, maibé mós iha fatin públiku hanesan taxi, iha fatin serbisu, no espasu online liu husi komentáriu sira. Ho liafuan Koreanu "택시·직장·인터넷 댓글" ne’ebé sai nu’udar hahú ba diskusaun ne’e, hatudu katak diskriminasaun ne’e penetra iha aspetu loron-loron nian, hamosu sentidu indignasaun no preokupasaun husi sidadaun Koreanu sira kona-ba problema sosiál ne’e.
Ba traballadór estranjeiru sira no rezidente iha Koreia, insidente ne’e bele sai hanesan hanoin ida atu preokupa kona-ba oinsá sira mós bele sai vítima diskriminasaun nian, maski la’ós rejionál, maibé bazeia ba nasionalidade ka etnisidade. Maski sira la diretamente afetadu husi diskriminasaun rejionál iha Koreia, istória sira kona-ba prejudísiu ne’e bele reflete oinsá atitude diskriminatória bele mosu iha sosiedade ida. Traballadór estranjeiru sira dala barak hasoru barreira oioin, inklui bariera linguístika no kultura, no insidente hanesan ne’e bele aumenta preokupasaun kona-ba posibilidade atu hasoru injustisa iha sira-nia moris loron-loron ka ambiente traballu, hanesan ezemplu kona-ba "kompañia husu sosa kártu vizita ho osan rasik", ne’ebé hatudu prátika kestionável sira ne’ebé bele afeta ema hotu.
Atu prevene no hasoru diskriminasaun, traballadór estranjeiru sira tenke halo an matenek kona-ba sira-nia direitu no lei laborál iha Koreia. Importante atu aprende Tetum no lia-Koreanu atu fasilita komunikasaun no kompreensaun ho komunidade lokál. Se hasoru diskriminasaun ka prátika la justu, la hesita atu buka ajuda husi organizasaun apoiu traballadór estranjeiru ka embaixada sira. Dalan di’ak liu mak buka informasaun liuhusi fórum online sira ka grupu sosiál atu troka esperiénsia no hetan konsellu prátiku. Lembra katak Korea iha lei sira atu proteje traballadór sira, no hodi koñese sira, ita bele hakbiit an atu hasoru kualkér situasaun la di’ak.
Comment (0)